Spagettkõrvitsa marinara

Praegu on kõrvitsa tipphooaeg ning veel paar aastat tagasi kui nägin välismaistes blogides spagettkõrvitsatest roogasid oli mu pettumus suur kuna siinsetest poodidest selliseid isendeid leida ei olnud. Tänaseks on olukord muutnud ning uskuge mind, sellised kõrvitsad on olemas, mis ahjus küpsetades muutuvad spagetitaolisteks ja selliselt saab imehästi ka lapsi natuke rohkem köögivilju sööma meelitada.

Kõrvits on üldse üks korralik tervist ja saledat keha toetav köögivili kuna sisaldab väga vähe süsivesikuid ja selles pole rasva, seega annab see vähe kaloreid. Samuti on kõrvits kolesteroolivaba, hea alternatiiv näiteks kartulile. Kõrvits on viljaliha maheduse, suure pektiinainete sisalduse ja kerge seeduvuse tõttu hinnatud köögivili just dieet- ja ravitoitudes.

Kõrvitsat peetakse heaks kõhukinnisuse ravimiks, sest see sisaldab nii palju kiudaineid, mis puhastavad organismi ja parandavad südame tööd.

Kõrvitsas on palju A-, C- ja K-vitamiini. C-vitamiin on hea kudede kasvuks ja taastamiseks ning K-vitamiin on hea luudele ja südamele. Kõrvitsas on A-vitamiini beetakaroteeni näol, ületades selles osas sageli isegi porgandit ning omab kasulikku toimet nägemisele, luudele ja immuunsüsteemile. Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini. Lisaks leidub selles köögiviljas palju mineraale nagu magneesiumit, mangaani, kaaliumit, rauda ja fosforit.

Kõrvitsatoitude tervistavad omadused

Kõrvits on vähivastaste omadustega. Lisaks C-vitamiinile ja beetakaroteenile sisaldab see mitmeid teisi antioksüdante, mis kaitsevad keha vähki põhjustavate mürkainete ja kemikaalide eest. Vähene kolesteroolitase teeb head südamele ja ennetab südamehaigusi ning suur kiudainesisaldus on hea seedimisele, ennetades käärsoolega seotud haigusi. Mangaan, magneesium ja C-vitamiin on kasulik luudele ja ennetavad osteoporoosi.

Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus liigse vee-eemaldaja. Tänu sellele omadusele sobib kõrvits südame- ja veresoonkonna haigetele tursete vähendajaks. Unetuse korral soovitatakse juua kõrvitsamehu koos meega. Õhtuti sellist mehu juues tulevat hea sügav uni, mis kestab hommikuni.

Kõhukinnisuse korral on soovitatav süüa paar viilu toorest kõrvitsat päevas (nagu arbuusi), kuna see soodustab sooletegevust ning rikkaliku pektiini sisalduse tõttu aitab kõrvits puhastuskuuride ajal organismist viia välja teisi kahjulikke ühendeid.

Vaja läheb (4-6 le sööjale)

1,5 kg spagettkõrvitsat
390 g purustatud tomatid ürtidega
130 g punaseid läätsesid (Go green tetrapakis)
2 küüslauguküünt
100 g Otto Mozzarella kirsse (vegan/laktoosivaba versiooni puhul võid asendada Vegan/laktoosivaba juustuga või selle komponendi välja jätta)
Himaalaja soola
musta pipart

1. Kuumuta ahi 200C-ni. Lõika spagettikõrvits pooleks. Eemalda seemned ning määri oliiviõli ning puista üle Himaalaja soola ja pipraga. Aseta pooleks lõigatud kõrvits, lõikepinnaga allpool, küpsetuspaberile ning küpseta 200C ahjus 30-40 minutit.
2. Tõsta kõrvits jahtuma. Sega kokku purustatud tomatid ja loputatud punased läätsed ning lisa purustatud küüslauguküüned. Kraabi kahvliga kõrvitsasisu pikkadeks spagettideks ning lisa tomatikastme segusse. Maitsesta soovi korral veel Himaalaja soolaga. Tõsta kõrvitsasegu tomatikastmesse ning täida tühjad kõrvitsakestad seguga, riivi peale mozzarella ning küpseta ahjus 10 minutit. Serveeri soojalt.