Rabarberi-banaanileib kaerajahust

Banaanileib on mujal maailmas juba aastakümneid olnud ülimalt populaarne maiuspala, mida süüakse nii hommikul, päeval kui ka õhtul. Kuid selles versioonis on lisatud ja asendatud osad komponendid kodumaiste toiduainetega nagu rabarber ja kaerajahu. Rabarberit peetakse esimeseks tõeliseks kevadekuulutajaks, millest saab valmistada maitsvaid kooke ja magustoite ning teisi häid toite. Miks siis mitte lisada seda banaanileivale?

Kui rääkida rabarberi kasulikkusest, siis on ta eelkõige väärtuslik kergesti omastatava kaaliumi poolest. Kaalium aitab säilitada normaalset südametööd ja vererõhku ning seetõttu ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat. Lisaks sisaldab rabarber mõõdukalt fosforit, rauda ja B-vitamiine.

Nii nagu teistes taimedes, on rabarberiski üsna märkimisväärsel hulgal kiudaineid, mida meie organism otseselt ei omasta, kuid need on normaalses seedetegevuses hädavajalikud koostisosad. Kõige rohkem on rabarberis vett, ligikaudu 93% tooreste rabarberite leherootsude kaalust. Rabarber sobib hästi nende menüüsse, kes soovivad hoida saledat joont, sest 100 grammi söömisel saab organism energiat kõigest 12–16 kcal.

Toiduks tarvitatakse peamiselt varsi, harva tarvitatakse ka noori lehti ja kattelehtedega varjatud avanemata õitega õisikuid.

Kõik teavad, et rabarber on hapu. See tuleneb õun, – sidrun,- ja oblikhappest. Kui kaks hapet on organismile igati sobilikud siis oblikhape võib liigsel tarvitamisel tekitada probleeme. Mistõttu tuleb meeles pidada, et kasutada võiks alati vaid värskeid, tugevaid ja mahlaseid noori varsi, kuna need on kõige maitsvamad ning sisaldavad vähe oblikhappeid.

Oblikhapperikaste toitudega liialdamine võib organismi viia kaltsiumipuuduseni, mistõttu rabarberi tarbimine piimatoodete ja täisteraviljatootega aitab neutraliseerida oblikhappe halba mõju organismile. Rabarber sobib hästi igapäevaseks toiduks, näiteks jogurtisse või kohupiima lisandiks. Piimas sisalduv kaltsium neutraliseerib rabarberi tugevad happed ja muudab need kergemini seeditavaks.

Rabarberit saab säilitada ka sügavkülmikus. Värskelt säilitamiseks (kuni 1 kuuks) kasuta suhkrustunud mett.

Rabarberit võib nautida ka kuumalt koos teiste köögiviljade või vürtsika puuviljakastmega. Sobib suurepäraselt nii liha, kala kui ka kartuliga. Mahl sobib hästi ulukiliha marineerimiseks. Proovi rabarberit maitsestada punase pipra, ingveri või praetud sibulaga.

Tähele tasuks panna, et rabarberit ei ole soovitav tarvitada suurtes kogustes ning oblikhappe tõttu ei tohi rabarberit keeta alumiiniumpotis.

Selles retseptis on kasutatud tavalise nisujahu asemel täistera kaerajahu, mis hoiab lisaks väärtuslike toitainete sisaldusele ka organismis veresuhkru stabiilsema.

Kaer ja kaerajahu on teiste teraviljadega võrreldes rikkamad valkude, rasvade, tärklise ja suhkru poolest. Kaeras on ka rohkem kiudaineid, mis on vajalikud eeskätt seedimise korrasolekuks.

Kaer on rikas veel mineraalainete poolest: eeskätt südamele kasulikku kaaliumi on neli korda rohkem kui nisujahus. Magneesiumi saame kaerast seitse korda ja kaltsiumi kaks korda rohkem võrreldes nisujahuga. Veel leidub kaeras fosforit, rauda, joodi ja seleeni.

Kaerale annavad erilise väärtuse B-rühma vitamiinid, aga ka K-vitamiin, mida on vaja vere hüübimiseks, ja E-vitamiin.

Vanarahval on tore ütlemine: „Ämbritäis kaeru teeb terveks.” Selles on oma tõetera, sest arstide kinnitusel on see ainus jahuliik, mis alandab vererõhku. Kaerajahu ei ole oma olemuselt mõru. Kui ostate jahu, mis on mõru maitsega, on jahu kaerateras sisalduvate rasvade rääsumise tõttu riknenud.

Kaer on nisust tunduvalt kasulikum ega tekita kaaluprobleeme, seetõttu võiks üha rohkem kasutada omavalmistatud küpsetistes, kookides kaerajahu ja kaerahelbeid. Et aga kaer ei sisalda kleepvalku, siis kaerajahust küpsetised eriti ei kerki. Kaerajahu ei sobi pärmitaina tegemiseks, kuid küpsetuspulbriga kergitatavatesse kookidesse kõlbab kaerajahu väga hästi.

Vajad (4-6le)
2–3 keskmist küpset banaani
2 muna
50 g kookospiima
1 sl kookosõli
100 g rabarberit
100 g täistera kaerajahu (soovi korral gluteenivaba kaerajahu)
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl kardemoni
1 tl vaniljesuhkrut
50 g pekaani pähkleid

Serveerimiseks:
Maitsestamata Otto toorjuustu või Kreeka jogurtit (vegan versiooni puhul kasuta vahustatud kookoskoort)
Maasikaid
Mustikaid
Vedelat mett

Püreesta kannmikseris banaanid, muna, kookospiim ja kookosõli. Koori ja tükelda rabarber väikesteks tükkideks. Sega kokku kaerajahu, küpsetuspulber, kardemon, vaniljesuhkur. Tükelda pekaanipähklid. Sega kuivainetega banaanisegu, lisa tükeldatud rabarber ja pähklid ning sega ühtlaseks.
Kuumuta ahi 175°C-ni. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud leiva- või keeksivormi ning küpseta 40–55 minutit. Serveeri miksriga vahustatud maitsestamata toorjuustu või Kreeka jogurti, maasikate ja mustikatega ning nirista soovi korral peale pisut mett.

Retsept ilmunud www.tervisliktoitumine.ee lehel