Vesi ja selle tähtsus organismis ja Marjavesi

Vesi on organismile äärmiselt vajalik toitaine. Kui inimene ei saa süüa mitu päeva, ta ei sure, kuid kui inimene jääb tõsisesse veevaegusse, ei pea organism kuigi kaua vastu. Me kõik oleme ju kuulnud, et tuleb juua rohkem vett ja vesi on tervisele kasulik või vajalik. Aga kui kellegi käest, küsida, mis on tervislik toitumine siis teatakse vee vajadusest piisavalt, aga kui uurida kas vastajad ka joovad piisavalt vett, tuleb tihti vastuseks, et nii palju kui vaja, kindlasti mitte. Miks on siis nii, et inimesed küll teavad vee vajadusest, kuid ei järgi seda. Selle kirjutise eesmärk on lahti seletada vee vajadus organismis. Missuguseid ülesandeid vesi inimese organismis mängib ja kuidas leida viis vajaliku veekoguse saavutamiseks ööpäevas. Minu lauale kuulub igpäevaselt tavaline kraanivesi, Borjomi mineraalvesi või Värska (mis on punase triibuga pudelis). Tihti valmistan ka maitsestatud vett ning manuses ka üks variant maitsestatud veest:

Foto: http://www.jamieoliver.com/news-and-features/features/drink-water-and-thrive/#p6pwfRcsUThgvHdc.97

1 liiter mineraalvett (Borjomi)
paar peotäit külmutatud maasikaid ja mustikaid
poole sidruni mahl

VESI

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikmonoksiid ehk vesinikoksiid ehk hapnikhüdriid ehk oksidiaan on keemiline ühend, keemilise H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vee molekulid on polaarsed, see tähendab, et üks pool on nõrgalt positiivse laenguga ja teine pool nõrgalt negatiivse laenguga. Vesi on normaaltingimustel vedel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on ainus aine, mida leidub samaaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises.

INIMENE JA VESI

Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Inimene suudab toiduta olla üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. Keskmiselt 75% inimkehast koosneb veest, seda on ajus 85%, veres 80% ja luudes 25%. Milleks on meil vaja vett? Vesi on aine, mis aitab meie organismi elutegevuse protsesse käimas hoida, tuues rakkudeni toiteaineid ja jääke välja viies. Tänu veele toimub kehatemperatuuri reguleerimine. Seetõttu võibki inimene olla söömata poole kauem kui ilma veeta. Tervise seisukohalt kujutavad endast suurimat ohtu vees mittelahustunud keemilised ained, sealhulgas rasked metallid, erinevad kantserogeensed ained ja nii edasi. Kellelegi pole saladuseks, et vesi ei ole steriilne. Aga selle juures on hea teada, et mikroorganismid mis vees on, ei ole meie tervisele ohtlikud. Vähemalt mitte selles koguses nagu neid leidub vees. Inimesele on vaja oma tervise säilitamiseks kindlat kogust vett. Inimesed kes tarbivad vähe vett, kannatavad peaaegu kõik vee puudulikkuse käes. Mida vähem vett, seda rohkem tervisehädasi, nahk võib muutuda kuivaks ja ketendama hakata. Vee kasutamine erinevate haiguste puhul võib tuua häid tulemusi paranemise poole. Inimese veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis.

Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit:

  • mida noorem on organism, seda veerikkam ta on.
  • mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus.

 

Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Lihaste veerikkusega on seletatav fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde – mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi.

INIMESE VEETASAKAAL

Inimene saab vett peamiselt jookide ja toiduga. Igas toiduaines leidub suuremal või vähemal määral vett. Kõrge veesisaldusega toiduainete rohkel tarbimisel väheneb märgatavalt ka sissejoodavate vedelike hulk. Teatav kogus vett eraldub ka ainevahetuse, täpsemalt rakuhingamise tagajärjel toimuval toitainete oksüdeerimisel organismis. Viimast nimetatakse endogeenseks veeks. Nii moodustub 100 g lipiidide täielikul biooksüdatsioonil 107 g vett, samaväärse koguse süsivesikute lõhustumisel aga kõigest 55 g vett. Kasutatud veest vabaneb organism eritamise abil. Vesi eraldub inimorganismist uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises. Normaalse ainevahetuse korral on organismi veebilanss liikuvas tasakaalus.

Tasakaalustatud veebilansi üks võimalik näide on esitatud tabelis.

Tasakaalustatud veebilansi (liitrites) näide inimorganismis
Vee allikas Saadav kogus Eritumise viis Väljutatav kogus
Joogid 0.8 – 1,25 Uriin 1.0 – 1.7
Toit 0.6 – 1.2 Higi 0.3 – 0.55
Ainevahetus 0.3 – 0.35 Hingeõhk 0.3 – 0.4
Väljaheide umbes -0,5

Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne.

Tavaliselt tekib inimesel janu ühel põhjusel kolmest:

  1. organism ei saa piisavalt vett;
  2. organismi on viidud liiga palju mineraalsooli;
  3. organism on liigselt vett kaotanud.

Janutunde aluseks on vaheajus asuva janukeskuse ärritus. See tekib soolsuse tõusule ehk vee vähenemisele reageerivate retseptorrakkude ärritumisel või limaskestade kuivamisel. Füsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vedelike joomine. Organismi veebilanss võib tasakaalust nihkuda ja muutuda nii negatiivseks või positiivseks. Veepuuduse kõige tavalisem põhjus on vee vähene juurdetulek organismi või suurenenud vee eritumine. Kui organism ei saa piisavalt vett, siis keha vähendab veekulu, eeskätt uriini hulga piiramisega. Selline füsioloogiline abinõu ei ole eriti tõhus, sest keha veetustub lõpuks ikkagi. Teine tavaline negatiivse veetasakaalu põhjus on suurenenud vee-eritus kõrge temperatuuri korral. Otsene põhjus on siin tugev higistamine. Sage ja ohter joomine tavaliselt kompenseerib olukorda, kuid teatud negatiivse veetasakaalu jääknähud (janu, vähene uriinikogus, kudede osaline veevaegus) püsivad ka mõni aeg peale intensiivse higistamise lõppu. Kõige parem janukustutaja on ikkagi kas puhas joogivesi, vähese soolade sisaldusega mineraalvesi või mahl. Kohv ja lahjad alkohoolsed joogid janukustutajatena arvesse ei tule, sest nad on diureetilise ehk vettväljutava mõjuga ning lõppkokkuvõttes nad isegi suurendavad organismi vedelikukaotust. Lisaks eeltoodule on alkohol ka vett siduva toimega. Negatiivne veebilanss võib kujuneda ka organismi haigusliku seisundi tagajärjel. Klassikaline näide on suhkurtõbi, mille tagajärjel eritatava uriini hulk märgatavalt suureneb. Diabeetikutel, kellel veres glükoosisisaldus on tugevalt üle normi, pole neerud enam suutelised glükoosi organismis säilitama ja haiged hakkavad glükoosi eritama uriiniga. Neerude kaudu väljutuv glükoos viib kaasa palju vett ja erituva uriini hulk suureneb tunduvalt. Diabeetikul võib ööpäevas erituda kümme või enamgi liitrit uriini. Selline suur veekaotus vajab kompenseerimist. Veevarude taastamiseks joovad diabeetikud erituva uriinihulgaga peaaegu võrdväärse koguse vett.

Tunduvalt sagedamini tekib organismis veepuudus kas kõhulahtisuse või kõrge palaviku tagajärjel. Esimesed ilmingud keha veepuudusest avalduvad siis, kui organism on vee arvelt kaotanud 2…3% kaalust. Kui veedefitsiit organismis moodustab juba 6…8% kehakaalust, siis avalduvad järgmised muutused. Ringleva vere hulk kahaneb, südame löögisagedus ja hingamine sagenevad, seedenõrede hulk väheneb, limaskestad hakkavad kuivama, nahk muutub kortsuliseks, ilmneb lihaste nõrkus ja organismi kehaline suutlikkus langeb märgatavalt. Kõik need muutused on veel pöörduvad. Olukorras, kus veedefitsiit moodustab aga üle 10% kehamassist, muutuvad haiguslikud nähtused osaliselt pöördumatuteks. Raskeneb neelamine, urineerimine on valulik ja lõpuks uriini eritumine lakkab, nõrgeneb meeleorganite talitlus, eeskätt nägemine ja kuulmine, kujunevad psüühikahäired. Veekadu 20…22% organismi kehakaalust põhjustab surma.

Ka rasedusega kõige tavalisemad kaasnevad esmased tunnused on sage iiveldus ja oksendamine. Need esinevad enamasti hommikul ärgates ja tühja kõhuga, seetõttu tasub midagi tervislikku näksida juba enne voodist tõusmist ning juua palju vedelikku. Harva võivad hommikused iiveldused areneda edasi ekstreemsesse seisundisse, kus tekib dehüdratsioon. Ligikaudu üks igast kahesajast naisest tuleb raseduse varases järgus panna haiglasse, sest ta oksendab rängalt ja vajab vedelike taastamiseks tilgutite abi. Kui see seisund jäetakse ravita, võib selle tulemuseks olla vere madal kaaliumitase ja häiritud maksa funktsioneerimine. Ravi puhul paigutatakse inimene haiglasse ning lõpetatakse igasuguse suu kaudu toidu ja vedelike manustamine, mis asendatakse tilgutitega. Seejärel alustatakse uuesti aegamööda söömist.

Positiivse veebilansi põhjus on tavaliselt vedeliku rohke joomine. Normaalfüsioloogilistes tingimustes avaldub keha üleküllastatus veega suhteliselt tagasihoidlikult. Vee liia tekke põhjused organismis on kas tugevast janust tingitud liigjoomine või tahtlik rohke vedeliku tarbimine, näiteks õlle liigjoomine. Seedekulglast imendunud vesi läheb verest kiiresti kudedesse. Isegi väga suurtes kogustes vee ja teiste vedelike joomisel rohkeneb vere hulk vähesel määral ja sedagi ainult lühiajaliselt. Küll aga suureneb oluliselt kudede veesisaldus.

Pidev vee liig mõjub organismile kahjulikult. Liigne vesi koormab nii neerusid kui ka südant ning ohtra vee-erituse (higistamise, urineerimise) tagajärjel kaotab organism ka vajalikke mineraalaineid. Vee liig organismis võib kujuneda ka haigusliku seisundi tagajärjel. Selle põhjuseks on tavaliselt neeru- või südamehaigused. Liigne vesi peetub organismis ja vee hulga suurenemine avaldub tursetena. Positiivne veebilanss võib olla ka kestva valgudefitsiidi tagajärg. Organismis toimivate regulaatorvalkude hulk on vähenenud kriitilise piirini ja normaalne veejaotus kudede ning vereplasma vahel häirub. Vesi koguneb peamiselt kõhuõõnde (sellest ka punnkõht) ning jalgadesse. Selline masendav pilt on tavaline arengumaade näljahädaliste puhul.

JOOGIVESI

Puhas, värske joogivesi on oluline inimestele ja muudele eluvormidele. Juurdepääs puhtale joogiveele on oluliselt kasvanud viimastel aastakümnetel peaaegu kõikidel mandritel maailmas. Siiski mõned vaatlejad on hinnatud, et aastaks 2025 on rohkem kui pool maailma elanikkonnast kannatab veepuuduse all, mida kirjeldatakse kui kriisi. 6-8 % veekaotus põhjustab: vere hulga vähenemise ja viskoossuse tõusu südame töö kiireneb, hingamine kiireneb, limaskestad kuivavad. Veekaotus üle 10 %: urineerimine lakkab, tekivad kuulmis-, nägemis- ja psüühikahäired. Veekaotus 20-22 % kehakaalust: põhjustab surma. Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus – joogivesi pea vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO (World Health Organization) välja töötatud piirnormid. Nende alusel on välja antud Euroopa Liidu joogivee direktiiv 98/83/EEC, millele tugineb EV sotsiaalministri määrus nr. 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”. See dokument kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded eesmärgiga kaitsta inimeste tervist. Samuti sisaldab see mikrobioloogiliste, keemiliste ja radioloogiliste näitajate piirmäärasid, mida joogivesi ei tohi ületada. Lisaks on dokumendis ära toodud ka joogivee indikaatorid nagu maitse, värvus, lõhn jne.

KARE VESI

Kare vesi, ehk kõrge kaltsiumisisaldusega vesi, on üks levinuim probleem tsentraalses veevõrgus. Kareduse määr sõltub vees sisalduva kaltsiumi ja ka magneesiumi sooladest, seda mõõdetakse milligrammides liitri kohta (mg-ekv/l). Kareduse näitaja alusel liigitatakse vesi (joogivesi) „pehmeks” veeks, milles karedust põhjustavate soolade sisaldus vees on alla 1 mg-ekv/l, karedaks veeks, mille näitajad on 1-3.5 mg-ekv/l, ning väga karedaks veeks ehk üle 3.5 mg-ekv/l. Suhtumine vee maitsesse olenevalt karedusest on individuaalne. Maitselävi kaltsiumioonide ja magneesiumi suhtes on erinev. Mõnele tarbijale on vesi vastuvõetav karedusega üle 10 ml-ekv/l. Eriti kare vesi annab kibeda maitse ja võib avaldada halba mõju seedeorganitele. Rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon (WHO) ei anna soovitusi tervisele mõjuva veekareduse näitajajate osas. WHO materjalides on ära toodud, et kuigi uurimused on välja selgitanud statistika joogivee kareduse ja südame veresoonkonna haiguste vahel, on olemasolevad andmed puudulikud põhjaliku iseloomuga järelduste tegemiseks. Ei ole tõestust k selle kohta, et pehme vesi avaldaks mingitki negatiivset mõju mineraalainete balansile inimese organismis.

SUURE RAUASISALDUSEGA VESI

Rauarikastest puurkaevudest ammutatud vesi on esmapilgul täiesti puhas ja läbipaistev. Paarikümne minuti pärast muutub vesi hägusaks, omandades spetsiifilise kollaka tooni. Mõne tunni möödudes hägu sadestub, moodustades koheva sette. Setteprotsess võib kesta mitu päeva. Settimise kiirus sõltub vee temperatuurist ja koostisest. Raua sisaldusest vees saab aimu ka vett maitstes, kontsentratsioon 1,0-1,5 mg/l annab veele tugeva metallimaitse. Raua sisaldus vees annab tunda sellest valmistatud teed või kohvi juues. Sellise koostisega veest ei saa teha maitsvaid kompotte, mahlu, kalja. Suure kontsentratsiooni korral mõjub raud pikapeale ka tervisele negatiivselt, tekkivad allergilised reaktsioonid või kõrvalekalded normaalsest laboratoorsest verepildist. Kui vees on rauda rohkem kui 1 mg/ liitri kohta, siis muutub nahk pikapeale kollasemaks, juuksed tuhmuvad ning linalakad kaotavad oma loomuliku kauni värvi. Suurema kogus rauda kui 10 mg liitri vee kohta võib juuksed tuhmiks muuta kahe-kolme nädalaga ning ükski kohevust ja läiget lubav šampoon ei aita.

MINERAALVESI

Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused – nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tšehhis asiv Karlovy Vary ja Eestis Värska) ja vesiravihotellid. Eestis on tähtsamad mineraalvee leiukohad Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Värskas on puurkaevu sügavus 470m, maailmakuulsas Gruusia linnas Borjomi’s on puurkaevu sügavus umbes 1500m. Mineraalveeallikates ravimist nimetatakse balneoteraapiaks, mineraalvee raviomadused ja mõju tervisele uurib balneoloogia ehk kümblusteadus. Balneoloogia seisukohalt saab mineraalvee liigid jagada kolmeks: söögivesi (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l); ravi-söögivesi (mineraalainete sisaldus 1–10 g/l); ravivesi (mineraalainete sisaldus üle 10 g/l). Mineraalvett kasutatakse ravi otstarbel kas seespidiselt – joogiks, või välispidiselt – vannideks, kehaõõnte loputuseks, mõnikord ka dušiprotseduurideks. Joogiks tarvitatakse nõrgema üldmineralisatsiooniga vett. Mineraalvee joogikuurid, mille kestus sõltub haiguse eripärast ja mineraalvee koostisest, on näidustatud peamiselt seedeelundite, sapi- ja kuseteede, maksa- ja neeruhaiguste, ainevahetushäirete, kehvveresuse jt haiguste korral. Neerupuudulikkuse puhul tuleks enne mineraalvee valikut konsulteerida arstiga. Lisaks raviotstarbele leiab väiksema mineralisatsiooniga või lahjendatud mineraalvesi tarvitamist maitsva ja tervisliku lauaveena.

VEDELIKUVAJADUS JA FÜÜSILINE AKTIIVSUS

Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus mõjub negatiivselt füüsilisele sooritusvõimele. On ülioluline tarbida vedelikke koormuse eel, kestel ja pärast, ennetades dehüdratsiooni teket ja säilitades füüsilist ja vaimset sooritusvõimet. Vedelike tarbimine on eriti oluline soojas kliimas sportimisel. Uuringud näitavad, et õhutemperatuuri tõus langetab organismi sooritusvõimet, kuid samaaegne vedelike ja spordijookide piisav tarbimine aitab säilitada ja isegi suurendada koormustaluvust. Inimorganism kaotab pidevalt vett – läbi uriini, väljaheidete, hingamise ja higistamise. Veekadu suureneb soojas kliimas ja füüsilise aktiivsusega. Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab keha 0,5-1 liitrit vedelikku tunnis, intensiivsel koormusel aga ligi 3 liitrit. Juba vedelikukaotusel 2% kehakaalust langeb oluliselt kehaline töövõime, suurema vedelikukaotuse juures (4-5%) tekivad tervisehäired (südame rütmihäired, apaatia, lihaskrambid, kuumarabandus). Väga väike veekogus (250-350 ml) moodustub meie organismis ainevahetuse käigus, kuid see pole piisav. Seepärast on oluline hoida meie organismi vee taset tasakaalus – nii palju kui kaotame peame saama tagasi. Keskmine arvestuslik organismi veevajadus on 28-35 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2,4 liitrit. Kindlasti sõltub see inimese vanusest ja soost, füüsilisest koormusest ja kliimast. Sõltuvalt inimese keskmisest energiavajadusest, mis on seotud kehalise aktiivsuse tasemega, veevajaduse saab arvestada orienteeruvalt kui 1 ml iga kcal kohta või 0,25ml iga kJ kohta. Põhikogus veest peaks tulema toiduga: puu- ja köögiviljadest, suppidest ning tarbitavatest vedelikest: teest, kohvist, mahladest ja muudest jookidest. Väga oluline on ennetada janu tekkimist. Puhast vett on soovitatav päevas tarbida ligikaudu 1-1,5 liitrit ehk 5-8 klaasi päevas. Sobib nii joogivesi kui ka madalama mineraalainesisaldusega (alla 500mg/L) mineraalvesi.

5 NÕUANNET KUIDAS ROHKEM VETT VÕIKS TARBIDA

Kui te arvate, et peaksite rohkem vett tarbima, siis siin on mõned nõuanded kuidas suurendada oma vee tarbimist:

  1. Tarbi vett enne igat toidukorda ja vahepala.
  2. Leia joogid mis sulle maitsevad, kuna inimene soovib tarbida rohkem vedelikke kui need talle maitsevad.
  3. Söö rohkem köögivilju ja puuvilju. Nende kõrge veesisaldus lisab rohkem vedelikku inimese organismi. Umbes 20% vedelikust peaks tulema toidust.
  4. Hoidke pudeliga vett autos, käekotis ja laual.
  5. Vali joogid mis vastavad teie individuaalsetele vajadustele, eelistades kalorivabu jooke ja vett.

Me kõik tahame olla hea tervise juures ja tunda end elujõulisena ning tugevalt. Me oleme osa loodusest ja saame terved olla sel juhul kui elame kooskõlas ümbritseva looduse ja iseendaga. Loodus annab meile jõudu ja energiat- taimed, juurviljad, puuviljad, õhk ja vesi – just see on kõige lihtsam ja parem võimalus hoida oma tervist, tugevdada. Teame, et palju juurviljad annavad meile talveks jõudu, paljud rikastavad meid erinevate vitamiinidega, kuid koostades seda tööd, avastasin kui tähtis vesi meile on ja palju suudab ära teha meie elus olemiseks üks vedelik, mis katab enamuse meie planeedilt.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org U.Kokasaar, T.Vihalemm, M.Zilmer “Õige toit”

Deans, Anne.(2003). Raseduse A ja O.Lk 252-260

http://www.ecomos.ee/content/est/118/

http://ecomos.ee/content/est/119/

https://et.wikipedia.org/wiki/Mineraalvesi

https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/33711/palju-meie-organism-vett-vajab http://www.webmd.com/diet/6-reasons-to-drink-water?page=3