Värviline salat muna ja avokaadoga

Kevad on nii ilus, eriti need päevad kui päike sirab ning tuul ei vii kõrvu minema. Olen täheldanud, et mul kasvab iga aasta kevadel soov süüa värsket ja rohelist ja toitaineterikast toitu. Ma ei tea kas see on ainult minul nii, kuna ma oskan tunnetada oma keha vajadusi ning juba pisut aru saada ka sellest, mis on muutunud lihtsalt harjumuspäraseks, mitte vajadustepõhiseks ehk osad harjumused, mis tulevad automaatsest käitumisest ning organismile ei ole nii kasulikud – nt kohvi joomine. Ma täna peatungi pisut inimeste harjumuspärastel käitumistel.
Ma olen olnud väga suur kohvihoolik ning pidasin võimatuks alustada päeva ilma kohvita. Ma tean juba ammu, et organismil ei olnud vajadus kofeiini järgi (pigem oli see nõiaring) vaid sellest oli kujunenud harjumus või isegi sõltuvusharjumus. Minu tavapäevasesse päeva kuulus ikka 3-4 tassi kohvi – kvaliteetset kohvi küll aga siiski kohvi. Kui kohvist rääkida siis kohvis on väga palju kasulikke antioksüdante, KUI see on väga kvaliteetne. Kvaliteetkohvist ei saa me rääkida seljuhul kui see on masstoodangu uba, mille tootmisel pole jälgitud, et kohvipuud oleks kemikaalidest pritsimise vabad, korjatud saaks vaid valminud kohvioad ning röstimisel kasutatud kuumusega pole kõik antioksüdandid lihtsalt ära kärsatatud. Siiski kui kohvi on kvaliteetne sisaldab see antioksüdante, mis on organismile kasulikud, kuid lisaks on kohvis kofeiini ning muid organismile ebavajalikke toksiine mis pikaajalisel tarbimisel maksas ladestuvad. Kohv on organismi erguti ning kui seda juua näiteks hommikul, enne sööki siis toimub organismis koheselt veresuhkru tõus. Kuna hommikul on niigi veresuhkur juba väga madalale langenud siis organism arvab, et kohe tuleb toit peale ja hakkab tootma insuliini – tuues kaasa kiire veresuhkru tõusu (sellest on ka paljudel see tunne et nüüd ei tahagi süüa, kuna kõht pole enam tühi). Kui aga toitu peale ei tule, langeb veresuhkur mõne aja pärast ja enamasti madalamale kui see enne tõusmist oli ja tekib uus vajadus uue kohvi järele. Organism ei ole toitu saanud on vaid ergutatud sh aju on näljas ja nii see nõiaring algab. Seega kui sul veel ei ole hommikusöögiharjumust (väites, et sul ei ole kõht tühi) siis muuda see ja alguses kasvõi sunni end sööma sest see kiirendab ka ainevahetust ning on ainevahetuse mõttes väga oluline alustada päeva hommikusöögiga. Pidev veresuhkru järsk jõnksutamine viib pikas perspektiivis insuliiniresidentsuseni ja diabeedini. Kui see just su eesmärk ei ole siis tasub sellele mõtlema hakata täna, mitte siis kui see probleem käes on.

Lisaks on kohv väga happeline jook, mis muudab organismi happeliseks ning kui toitumisega happelisust teadlikult alla ei tooda, talletatakse happed keharakkudesse, millest saavad head kasvukohad haigustele, elustiilihaigustele ja immuunsussüsteemi langusele. Aga happelisusest ja kuidas seda alla viia räägin mõnel teisel korral.

Kolmandaks mida tasub kohvi joomisel silmas pidada, et kohv on diureetikum ja kuigi erinevate uuringute järgi väidetakse, et inimestel kes on harjunud kohvi jooma, ei teki kohvi joomisel dehüdratsiooni aga pean lisama ,et see sõltub siiski sellest kui palju vett päevas tarbitakse. Kuigi jah, kohv sisaldab vett ei lähe see vedeliku hulka, mida päevas tarbima peab sh kofeiinivabakohvi või tee ning muude ergutavate jookide tarbmine. Samuti pärsib kohv väga paljude toitaianete imendumist, mistõttu on soovitav kohv juua eraldi kahe toidukorra vahel, mitte aga enne ega peale sööki. Eriti peaksid kohvi tarbimisega olema ettevaatlikud need, kellel on organismis tuvastatud rauapuudus või aneemia. Seega suurim rumalus on juua kohv, kui olete söönud tervisliku lõuna, kuna mikrotoitained mida te toidust saate, nullitakse suure tõenäosusega kohvi poolt jah kõhu saate täis, kuid toitained mida teie keha vajab jäävad saamata ja kasu ei ole täis kõhust kui organism on toitainetenäljas ja ensüümid ei saa korralikult funktsioneerida.

Niisis, mina kui vana kohvijoodik, võtsin aprilli algusest otsuse jätta kohvijoomine ja saada lahti sellest nõiaringist ja harjumusest. Ma tegelikult tundsin juba ammu, et ma pean seda muutma, kuid nagu ikka, inimesed ju räägivad endale teatud vabandavaid “lugusi” a’la et “Harjumusi ongi raske muuta” ja “muutused ei tule üleöö”või isegi see on lugu, et “ma ei saa hommikul ilma kohvita käima” Tegelt on need meile endale räägitavad lood, et mitte muutusi ette võtta. Ega mugavustsoonist väljatulek vajab muutusi ja seda inimloomus üldjuhul üritab iga hinna eest vältida. Kui tegelikult piisab vaid otsusest ja kui SA ISE oled otsustanud teeb kogu su organism seda, mida sina oled otsustanud. Selliseid näiteid on palju, kuid nt hea näide on selline, kus lapse ema otsutab, et laps on juba piisavalt suur ja peab saama öösel ilma söögita magada. Jah laps paar ööd ärkab harjumusest ja nõuab süüa aga kui ema on otsustanud siis paari päeva järel tunnetab ka laps seda ning öised söömised jäävad ära. Vähemalt minul on olnud nii – kui sul ei ole, siis mõtle ausalt järgi kas sa ikka oled ise otsustanud või sisimas oled teisel arvamusel. Kas su aju räägib ühte juttu ja su sisetunne teist?
Teine hea näide on tervislik toitumine, või kui sa mõtled millegi muutmisele aga sa ei ole selles väga kindel, siis lased end mõjutada teiste arvamusest ja leiad nö palju vabandusi, miks sa seda teha ei saa. A’la sulle öeldakse, et “sa näed niigi hea välja või ” mulle ju nii meeldib juustu süüa ja veini juua” või “elu peab ju ka nautima”. Kui sa aga otsustad, leiad, et elu ei olegi sellevõrra nautimisvaesem vaid sa võid avastada palju rohkem nautimisväärset kui arvata oskasid. Kes ei proovi see ei saagi kunagi teada 🙂

Niisis minu kohvivõõrutuse esimesed päevad oli jubedad. Kannatasin väga tugevate detoxi nähtude käes – mitu päeva kestev peavalu, halb enesetunne jne. Siinkohal aitab vaid rohke vee tarbimine, mis aitab kõikidel jääkainetel kehast kiiremini välja saada. Veest räägin ka peatselt tulevas postituses rohkem. Nüüd võin öelda, et olen kohvisõltuvusest vaba, ma ärkan hommikul ilma kellata ja ilma tungiva vajaduseta kohvi juua, olgugi et naudin kohvilõhna meeletult. Ma ei ütle, et ma kohvi üldse ei joo, kuid olen täheldanud, et peale kohvi joomist, hakkab minu organism koheselt reageerima, et organismist kahjulikke aineid välja ajada ning väljendub see higistamises, ehk siis tegelikult on näha et see on organismist ikkagi vee välja viia. Eks ole ju nahk meie suurin organ, mille kaudu üleliigseid ühendeid saab välja viia. Olengi selles osas ehk tavalisest inimesest tundlikum, ehk ma oskan näha seoseid enda organismi ja teatud toitude kohta ning tunnetan kui mul midagi vaja on või kui midagi ei sobi. Selleks, et oma organismi “lugema” õppida on vaja teha lühiaegseid muudatusi, sest kui sa igapäevaselt oled ühe toiduaine tarbija, mida sul organism ehk ei talugi, siis sa oled lihtsalt harjunud nende sümptomitega, mis viitavad probleemile. Kui aga see toiduaine mõneks hetkeks välja jätta võid avastada hoopis uue enda, mis toob palju parema enesetunde ja elukvaliteedi. Meie enda füüsiline keha on see mis on alus kõigele ja tagab hea elukvaliteedi. Kui sul ei ole jõudu ja tervist, ei ole mingit kasu sellest, et oled palju raha kokku kühveldanud või ei ole kasu kui toredad lapsed sul on kui sa ei jaksa nendega ringi joosta või lõbutseda, või ei ole kasu toredatest sõpradest, kui sa nendega aega ei saa veeta. Sinu füüsiline keha = elukvaliteet. Siinkohal juhin tähelepanu veel sellele, et kui seda loed ja mõlted et “ah mul on kõik praegu hästi” ja sa oled alla 50 a, siis arvesta, et inimene ongi väga sitke ning enamasti kuni keskeani ongi kõik hästi, kuid siis toimuvad muutused kiirelt ja raskemat probleemid pöördumatult ning siis ei ole mõtet lootma jääda ravimitööstusele ” uue imeravimi tootmisele, mis kõik haigused ära võtab” lükates endalt vastutuse. Ma olen päris mitmele öelnud, et keegi ei pea muutusi tegema MINU jaoks – Minu jaoks ei ole vaja toituda tervislikult, jätta maha suitsetamist, vähendama alkoholi tarbimist, juua rohkem vett, tarbida keha jaoks vajalikke toitaineid. See on igaühe enda elu, igaühe enda vastutada kuidas ta seda elab ja missuguse elukvaliteediga tahab elada, kuid tuleb endale teadvustada, et kui on juba hilja siis vastutus on võetud teil endal ja ise olete oma elu selliseks elanud. Minevikus ei ole mõtet elada, sest seda muuta niikuinii ei saa, kuid tuleb leida sealt õppetunnid ja muuta, mis muutmist vajab, et tulevik oleks selline nagu sina ise seda soovid 🙂

Nüüd siis ka tänase postituse juurde. Nagu ma ütlesin siis mina ei tea, kas ka teistel on nii et mida kevadisemaks ilm läheb seda enam on soov süüa värsket, värvilist ja rohelist. Siit siis ka üks äärmiselt mõnus, värske ja kevadine salat. Tihti ma teen siia peale hoopis oliiviõli, sidruni ja himaalajasoolaga maitsestatud kastme ning viimasel ajal olen isegi muna välja jätnud ja asendanud selle rohelise läätse idandite või keedetud punaste läätsedega. See salat sobib ka taimetoitlastele, kuid siis jäta välja muna (kui sa pole ovovegetaarlane) ning kastmeks kasuta oliiviõli, sidruni ja soolaga maitsestatud kastet.

salat_web

Vaja läheb:
3 muna
1 avokaado
2 mini rooma salatit
punt rukolat
1 paprika

Kaste:
1 dl lahjat majoneesi (mul oli Salvesti kerge majonees)
0.5 dl hapukoort
1 küüslauguküüs
hakitud murulauku

1. Sega kokku kastme komponendid.
2. Keeda munad ja jahuta külmas vees.
3. Rebi rooma salatilehed ja rukola väiksemaks. Haki avokaado, paprika ja muna. Tõsta kõik kaussi või suurele vaagnale, tõsta peale kaste. Sobib kohe söömiseks