Kreemine suitsulõhe riisiroog

Lõhe_riisiroog_web

Blogis on juba omajagu aega suhteliselt vaikus olnud, eks sellel on ka oma põhjus, on kiire olnud erinevate tegemistega ning ka mõistmine toidumaailma ja tervislikku toitumisse on muutunud. Kui üldse tervislikust toidust rääkida, siis olen viimasel ajal avastanud, et inimesed peavad üldse tervist iseenesest mõistetavaks ning toit mida süüakse, ei ole justnagu seotud terve olemisega. Süüakse, et kõht oleks täis ja toit maitseks, kuid see mida toit meie organismile annab on väga teisejärguline ning et toit on kuidagi seotud meie haigustega ei kuulu tavainimese mõistusesse.
Kui nüüd natukene avada silmi ja mõelda sellele, et toit on meie organismile informatsioon, mida rakud saavad siis mida meie keha saab, tarbides tühja toitu – tühja informatsiooni. Ensüümid, mis peaksid tööle hakkama toidust saadavate vitamiinidest, ei toimi, kuna vitamiinirikast toitu tarbitakse vähe või üldse mitte. Biokeemilised protsessid, mis meie kehas toimuvad on häiritud, kuna toit sisaldab vähe mineraalaineid jne. Minul on viimasel ajal toidupoes on väga raske (või siis tegelt hoopi lihtne orienteeruda), kuna riiulid on täis toitu, mis meie organismile ei anna mitte midagi kasulikku peale tühjade kalorite ja hulgaliselt ebavajalike ainete. Seetõttu on minu menüüsse väga palju ilmunud värsket köögivilja, puuvilja, marju, kaunvilju, olen väga oluliselt vähendanud liha hulka oma menüüs, sest meie organism ei pea kolm korda päevas loomset valku läbi töötama vaid seda saab asendada väga edukalt teravilja ja kaunvilja kombineerimisega meie menüüs. Eks ka köögivilja valimine poes pole lihtne, sest kui vaatad nt brokkolit, mis on toodud siia Peruust, tekib tahtmatult mõte, et palju seal toidus siis vajalikke vitamiine alles on? On ju vitamiinidega nii, et hetkest kui köögivili või taim juure küljest lõigatakse või puult nopitakse, hakkab ta koheselt kaotama vitamiinide sisaldust. Kui seda tehakse juba siis kui köögivili või puuvili pole veel küps ning teda pole kasvatatud mineraalainetest rikkal mullla ning päikesevalgust on ta vähe näinud (sest ta on ju korjatud sisuliselt toorelt, et siiapoole saates peab toode säilima) siis missugune selle toitaineväärtus siis üldse on? Sellegi poolest on parem süüa värsket, isegi kui seda toitu on väetatud sisaldab see toit fütotoitaineid, mis meie organismis on antioksüdantsed ning annavad 100X rohkem kasu, kui absoluutselt tühjad toidud. Tühjade toitude all pean silmas siis rafineeritud ehk valgest jahust pastatooted, saiad, küpsetised jne, rafineeritud suhkur (valge suhkus aga sh ka pruun suhkur, mis on valge suhkur, kuid värvitud pruuniks), valge riis, kiirpudrud, vorstid, singid, valmistoidud – ühesõnaga kõik see mida toiduainetööstus toodab, et inimestel oleks võimalikult kiirelt toit valmis. Ühel koolitusel öeldi väga hästi selle kohta, et toiduainetööstus ei pea tootma sellist toodet, mis oleks inimese tervisele kasulik, vaid nad peavad tootma sellis toitu mis inimesi ei tapaks. Jah, tõesti üksgi tühi toit ei tapa, kuid siiski – ta teeb seda kaudselt, aastate pärast, põhjustades erinevaid elustiilihaiguseid nagu astmad, allergiad, südame veresoonkonnahaigused, rasvumine, kasvajad jne. Ma väga loodan, et inimesed hakkaksid mõtlema sellest mida nad söövad, sest tegelikult on väga palju alternatiivseid valikuid, mis muudab keha õnnelikuks ja mitmeid kordi paremini toimivaks. Saan aru, et väga palju on inimese rahakoti suuruses asi, kuid kvantiteet ei tohiks mitte kunagi kvaliteeti üles kaaluda sest mõelge sellele, et kui, toit mida ostate on liiga odav siis mis on selle toidu sees, et see saab nii odav olla? Kui te ei tea siis lugege pakendit, pakendilt saab aimu mida see toit sisaldab või mis on sinna sisse lisatud ja selle toidu hinda mõjutab. Kui seal sees on taimerasv või “taimne õli” või “hüdrogeenitud taimerasv”, võite olla kindel et see pole mitte looduslik taimerasv, mida tervislikkuse seisukohast pole põhjust põlata, vaid kehale kahjulik rasvhape. Häda on aga selles, et toiduõli töötlemisel margariiniks ehk tahkeks taimerasvaks tekib kahjulik aine – transrasv­hape, mida inimorganism ei omasta. Transrasvhapped ladestuvad veresoonte seintele ning nende pikaajalise ja tarbimise korral tekivas veresoonte haigused. Lisaks kui organismis ei ole kasulikke küllastunud rasvhappeid piisavalt siis transrasvhape on oma keemilise struktuuri poolest väga sarnane küllastunud rasvhappele ning ega organism ei saa aru, et see on kehale kahjulik ühend. Kuna ta oma keemilise struktuuri poolest sobib, asendub rakumembraanis küllastunud rasvhappe koht transrasvhappega, põhjustades halva kolesterooli tõusu, lisaks seostatakse sellega 2 astme diabeeti, südameveresoonkonna haiguseid, viljatust ja mitut tüüpi vähki. See muidugi ei tähenda vaid rasvade osas asendatud, odavama tooraine ja püsivama toote saamiseks lisatud ühendeid vaid toodetes on palju muud jama mida sisse pannakse, et anda mahtu, maitset ja mis peamine – odavat hinda tarbija jaoks. Okei, läks juba väga monoloogiks, eks ma siin aegajalt võtan jälle erinevaid teemasid üles mis minu peas liiguvad ja välja tahavad tulla aga nüüd ka pisut antud toidust midagi iseloomustavat. See toit peaks kuuluma rubriiki, kus üks toidukord sisaldab mitmeid kasulikke ühendeid meie organismi jaoks seega sööge terviseks!

vaja läheb:
200 g täistera riisi nt täistera basmati riisi
150 g kuumsuitsu lõhet
150 g toorjuustu suitsulõhe ja tilliga (Philadelphia)
punt rukolat
röstitud kõrvitsaseemneid

1. Keeda riis kergelt soolaga maitsestatud vees pakendil antud juhendi järgi. Kui riis on keenud kurna vajadusel üleliigsest vedelikust.
2. Sega hulka toorjuust ning tükeldatud suitsulõhe. Maitsesta soovi korral pipra ning vähese sidrunimahlaga.
3. Sega riisiroa sisse rukola ning serveeri röstitud kõrvitsaseemnete ning pohlade või jõhvikatega.